Siis saadeti minema ka
vangivaht, tema asemele aga pandi timuka teine poeg, kes mooratüdruku
keldrisse heitis ja temale käte ja jalgade külge ebainimlikult üle
neljakümne naela raskused vangirauad pani, lisaks veel puust vöö. Ja
vangitorni hakkasid valvama linna ammukütid ja peapiiskopi sõjasulased.
Plikat piinutati ja vaevati, tema kondid murti katki ja valu pärast andis
tema Jehan de la Haye soovimist mööda tunnistusi ja mõisteti üsna pea
ärapõletamisele Sainct-Estienne'i istandikus, enne aga pandi ta väävlisärgis
kiriku ukse ette häbiposti, tema vara sai Toomkapiitlile, et caetera.
H.de Balzac, Succuba
iinkohal võiks anda väikese
ülevaate sellest, kuidas GIF- animatsioone oleks võimalik kasutada,
saavutamaks analoogilist efekti nagu annab progressiivse laotuse kasutamine GIF-
ja JPEG- formaadi korral. Progressiivne laotus on mõeldud eelkõige pildi
pikselite sidekanalit pidi liikumise kontrollimiseks, mille eesmärgiks on anda
lühema ajaga madalakvaliteediline pilt, mille kvaliteet uute pikselite
saabumisega pidevalt paraneb. JPEG- formaadi mõni modifikatsioon võimaldab
laadida esmalt mustvalge pildi, millele värvid alles hiljem lisanduvad. Järgnevas
vaatamegi, kuidas GIF- animatsioone kasutades sarnast tulemust saavutada.
segi
oma puudustele vaatamata on progressiivse laotusega GIF-d on tuntud
vahendid leheküljest kiiremini ülevaate saamiseks. Nende struktuur
seisneb pikselite laadimises mitmes etapis, võimaldades nii pildist ülevaadet
saada ilma, et peaks ära ootama kogu pildi laadimist. Selline võimalus
on tihti küllalt kasulik, kuid kätkeb endas ka ohte- nimelt on paljude
progressiivsete piltidega lehe laadimine mõnevõrra aeglasem, kuna nõutav
on piltide pidev ümberarvutamine. Teine oluline puudus seisneb selles, et
GIF- formaat on laialt kasutatav joonkujutiste esitamiseks; progressiivne
laotus aga määrib kõik jooned jooksva pikseli laiuseks (16, 8, 4
või 2- originaalpikselit), mis joonist tugevalt moonutab (progressiivse
laotusega JPEG puhul on foto teravuse vähenemine loomulik, ega häiri
vaatajat sedavõrd).
ii ongi järgneva eesmärk
näidata, kuidas on võimalik GIF- animatsiooni struktuuri kasutades kontrollida
milline info kõigepealt vaatajani jõuab. Alustame värvidest, kusjuures eesmärgiks
on analoogiline efekt nagu JPEG modifikatsioonil- mustvalge pilt enne värve.
Kuna GIF on eelkõige joonkujutiste jaoks mõeldud formaat, kasutame esimeseks
kaadriks ülatoodud 4- värvise paletiga (3 tooni ja läbipaistev taust)
joonkujutist. 2-värvine palett ei anna kahjuks monitoride väikese lahutusvõime
(96 või 92 punkti tollile- printeritel suurusjärk või paar suurem) tõttu
piisavalt kvaliteetset kujutist. Üks lahendus on laadida must ja taust esimeses
kaadris, kaks ülejäänud värvi järgmises, kuid selle variandi korral ületab
kahekaadrilise animatsiooni failisuurus märgatavalt neljavärvipildi oma, kuigi
esimene kaader on pisike, on teise kaadri suurus pakkimisalgoritmi tõttu
kogupildi omast ainult veidi väiksem. Suurem värvide arv pole joonkujutise
puhul üldiselt vajalik (täpsemalt- faili maht suureneb märksa kiiremini kui
paraneb pildi kvaliteet). Järgneva(d) kaadri(d) moodustab värvusinfo ehk
mittemustad ja mitteläbipaistvad pikselid. Järgnevalt on toodud 4 animatsiooni
(normaalse tulemuse saamiseks tuleks, erinevalt toodud illustratsioonidest, muuta
viimase kaadri näitamisaeg oluliselt pikemaks esimese omast ja/või määrata
ainult üks animatsioonitsükkel lõpmatu või suurearvulise korduse asemel).
simese animatsiooni
puhul on kasutatud kaht kaadrit- kogu värvusinfo on teises kaadris. Huvitav on
siinjuures, et neljas animatsioon, mille värvusinfo on jaotatud tervelt 16
kaadri vahel on tänu pakkimismeetodi omapärale ainult veidi suurem (vastavalt
27010 baiti ja 28676 baiti). Teine ja kolmas animatsioon illustreerivad seda, et
alati ei ole vaja kasutada traditsioonilisi laotusmeetodeid. Paari lisakaadriga
on võimalik pildi värvimist elavdada.
uurim
progressiivse laotusega GIF-i eelis on pikselite laadimine mitmes etapis,
mis võimaldab pildist kiiret ülevaate saamist. Kõrvalolev pilt
illustreerib analoogilist meetodit animatsiooni kasutamisega.
Selle asemel, et lasta laadida valimatult kõik pikselid,
võime failisuurust oluliselt muutmata kasutada erinevate olulisemate
kohtade esmalt laadimist. Kõik puuduvad pikselid. võime lisada viimase
kaadriga. Nii on ka tehtud, jaotades pilt mitmeks osaks ning need seejärel
ühekaupa lisades. Sellise meetodiga võib joonpildi olulisemad osad
kvaliteeti halvendamata esmalt laadida, lisades lõpuks pakkimismeetodist
tingituna küllalt suure mahuga tausta.
iinkohal võiks anda väikese
ülevaate sellest, kuidas GIF- animatsioone oleks võimalik kasutada,
saavutamaks analoogilist efekti nagu annab progressiivse laotuse kasutamine GIF-
ja JPEG- formaadi korral. Progressiivne laotus on mõeldud eelkõige pildi
pikselite sidekanalit pidi liikumise kontrollimiseks, mille eesmärgiks on anda
lühema ajaga madalakvaliteediline pilt, mille kvaliteet uute pikselite
saabumisega pidevalt paraneb. JPEG- formaadi mõni modifikatsioon võimaldab
laadida esmalt mustvalge pildi, millele värvid alles hiljem lisanduvad. Järgnevas
vaatamegi, kuidas GIF- animatsioone kasutades sarnast tulemust saavutada.
segi
oma puudustele vaatamata on progressiivse laotusega GIF-d on tuntud
vahendid leheküljest kiiremini ülevaate saamiseks. Nende struktuur
seisneb pikselite laadimises mitmes etapis, võimaldades nii pildist ülevaadet
saada ilma, et peaks ära ootama kogu pildi laadimist. Selline võimalus
on tihti küllalt kasulik, kuid kätkeb endas ka ohte- nimelt on paljude
progressiivsete piltidega lehe laadimine mõnevõrra aeglasem, kuna nõutav
on piltide pidev ümberarvutamine. Teine oluline puudus seisneb selles, et
GIF- formaat on laialt kasutatav joonkujutiste esitamiseks; progressiivne
laotus aga määrib kõik jooned jooksva pikseli laiuseks (16, 8, 4
või 2- originaalpikselit), mis joonist tugevalt moonutab (progressiivse
laotusega JPEG puhul on foto teravuse vähenemine loomulik, ega häiri
vaatajat sedavõrd).
ii ongi järgneva eesmärk
näidata, kuidas on võimalik GIF- animatsiooni struktuuri kasutades kontrollida
milline info kõigepealt vaatajani jõuab. Alustame värvidest, kusjuures eesmärgiks
on analoogiline efekt nagu JPEG modifikatsioonil- mustvalge pilt enne värve.
Kuna GIF on eelkõige joonkujutiste jaoks mõeldud formaat, kasutame esimeseks
kaadriks ülatoodud 4- värvise paletiga (3 tooni ja läbipaistev taust)
joonkujutist. 2-värvine palett ei anna kahjuks monitoride väikese lahutusvõime
(96 või 92 punkti tollile- printeritel suurusjärk või paar suurem) tõttu
piisavalt kvaliteetset kujutist. Üks lahendus on laadida must ja taust esimeses
kaadris, kaks ülejäänud värvi järgmises, kuid selle variandi korral ületab
kahekaadrilise animatsiooni failisuurus märgatavalt neljavärvipildi oma, kuigi
esimene kaader on pisike, on teise kaadri suurus pakkimisalgoritmi tõttu
kogupildi omast ainult veidi väiksem. Suurem värvide arv pole joonkujutise
puhul üldiselt vajalik (täpsemalt- faili maht suureneb märksa kiiremini kui
paraneb pildi kvaliteet). Järgneva(d) kaadri(d) moodustab värvusinfo ehk
mittemustad ja mitteläbipaistvad pikselid. Järgnevalt on toodud 4 animatsiooni
(normaalse tulemuse saamiseks tuleks, erinevalt toodud illustratsioonidest, muuta
viimase kaadri näitamisaeg oluliselt pikemaks esimese omast ja/või määrata
ainult üks animatsioonitsükkel lõpmatu või suurearvulise korduse asemel).
simese animatsiooni
puhul on kasutatud kaht kaadrit- kogu värvusinfo on teises kaadris. Huvitav on
siinjuures, et neljas animatsioon, mille värvusinfo on jaotatud tervelt 16
kaadri vahel on tänu pakkimismeetodi omapärale ainult veidi suurem (vastavalt
27010 baiti ja 28676 baiti). Teine ja kolmas animatsioon illustreerivad seda, et
alati ei ole vaja kasutada traditsioonilisi laotusmeetodeid. Paari lisakaadriga
on võimalik pildi värvimist elavdada.
